Elektromagnetiline induktsioon
Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday, kes avastas, et juhtme liigutamine magnetväljas tekitab juhtmes elektrivoolu, mille suund sõltub juhtme liikumise suunast.
Järeldused Faraday katsetest: (1) magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni; (2) elektromagnetilise induktsiooni voolu tekitab mitte magnetväli ise, vaid magnetvälja muutumine ning (3) mida kiiremini magnetväli muutub, seda tugevam elektrivool tekib.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrand
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Õpime tähti. S-täht
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
ÕPIME ÕPPIMA! Tähelepanu ja keskendumine
Õpime tähti. Z- ja Ž-täht
Õpime tähti. A-täht
Lahused
Õpime tähti. Ü-täht
Segame värve!
Õpime tähti. F-täht
Häälikute pikkused
Õpime tähti. Ä-täht.
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Faraday induktsioonikatsed
https://www.youtube.com/watch?v=UwmzNNZYqkE
Faraday esitas ka põhimõtte kuidas kasutada elektromagnetilist induktsiooni elektrivoolu (vahelduvvoolu) tootmiseks.
Vahelduvvoolu generaator koosneb põhimõtteliselt samadest osadest, millest elektrimootorgi – mähis, magnetväli – erinevus on vaid selles, et generaatoris ajab mähist (raami) ringi mingi väline jõud ning mähise liigutamine (pöörlemine) magnetväljas kutsub esile raami läbiva muutuse, see omakorda aga (vahelduv) pinge mähise otste vahel.
Induktsioon
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
