Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad
Kõige kiiremini suureneb inimkonna vajadus elektrienergia järele.
Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades kasutades selleks peamiselt Faraday poolt avastatud elektromagnetilise induktsiooni nähtust – mähis pannakse magnetväljas pöörlema – tulemuseks on mähises tekkiv elektromotoorjõud (pinge), mille abil saadavat vahelduvvoolu on käepäraste vahenditega võimalik muundada (trafo), transportida (vahelduvvooluvõrk) ja muundada teisteks energialiikideks (tarvitad).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kell ja kellaaeg
Algebralised murrud
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Segame värve!
Ioonid
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
MEISTERDA! Papist kevadlill
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Õpime tähti. G-täht
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Hariliku murru kordamine
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Sõltuvalt sellest, milline energia liik elektrijaamas elektrienergiaks muundatakse, jagunevad elektrijaamad:
- hüdro-, tuule- ja laine- ning loodete elektrijaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse vee või tuule mehaaniline energia,
- soojuselektrijaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse kütuste siseenergia,
- tuumaelektrijaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse tuumade seoseenergia,
- päikesejaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse Päikese kiirguse energia ning
- termaalsoojusjaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse Maa sisemiste kihtide soojus.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!