Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad
Kõige kiiremini suureneb inimkonna vajadus elektrienergia järele.
Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades kasutades selleks peamiselt Faraday poolt avastatud elektromagnetilise induktsiooni nähtust – mähis pannakse magnetväljas pöörlema – tulemuseks on mähises tekkiv elektromotoorjõud (pinge), mille abil saadavat vahelduvvoolu on käepäraste vahenditega võimalik muundada (trafo), transportida (vahelduvvooluvõrk) ja muundada teisteks energialiikideks (tarvitad).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Algebralised murrud
Õpime tähti. E-täht
Õpime tähti. D-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Hariliku murru kordamine
Õpime tähti. P-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Protsendid põhikooli matemaatikas
Minu keel, minu maailm. Mina ja teised
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Атомы и молекулы
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Sõltuvalt sellest, milline energia liik elektrijaamas elektrienergiaks muundatakse, jagunevad elektrijaamad:
- hüdro-, tuule- ja laine- ning loodete elektrijaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse vee või tuule mehaaniline energia,
- soojuselektrijaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse kütuste siseenergia,
- tuumaelektrijaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse tuumade seoseenergia,
- päikesejaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse Päikese kiirguse energia ning
- termaalsoojusjaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse Maa sisemiste kihtide soojus.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
