Energiat ei teki ega kao iseenesest, vaid see võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.

Selle seaduse üheks erijuhuks on mehaanilise energia jäävuse seadus: Keha mehaaniline energia on jääv juhul, kui süsteemis ei esine hõõrdumist.

Olgu keha kineetiline energia vaatluse alghetkel Ek1 ja potentsiaalne energia Ep1 ja keha kineetiline energia mingil järgneval hetkel Ek2 ja potentsiaalne energia samal hetkel Ep2.

Kui kehale ei mõju hõõrdejõudu, siis kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus:

See tähendab, et kui mingisugusel kehal (kehade süsteemil) on mingisugusel ajahetkel mingisugune hulk (kineetilist ja/või potentsiaalset) energiat, siis on tal samasugune hulk energiat ka mistahes teisel ajahetkel. Samas kineetilise ja potentsiaalse energia hulk eraldi võetuna võib muutuda ehk nii palju kui üks energialiikidest kasvab peab teine kahanema!