Kuidas tekib jõgi? Sademete vesi imbub osaliselt pinnasesse, kuid ülejääk voolab kõrgemalt madalamale, ühineb allikatest, kraavidest ja teistest ojadest tuleva veega ning kulutab pinnasesse voolusängi. Jõed suubuvad järve, merre või ookeani, nt Missisipi suubub Mehhiko lahte, mis on Atlandi ookeani osa. Eesti jõgedevõrgu kujunemine.

Mille poolest jõed erinevad? Pikkus, laius, vee hulk, voolukiirus. Maailma pikim jõgi on Niilus, 6671 km, teine koht Amazonas, 6400 km; kolmas on Jangtse 6300 km. Euroopas on Volga 3692 km, Doonau 2860 km, Uurali jõgi 2428 km. Eesti pikim jõgi on Võhandu koos Pühajõega, 162 km. Pärnu jõe pikkus on 144km, Põltsamaa 135km. Suurim vooluhulk on Amazonase jõel – 175 000m3/s.

Milline on jõe teekond? Jõgi algab kõrgustikult kitsana kiire ja vähese veega, see ala on ülemjooks. Keskjooksul liituvad harujõed, vesi liigub tasandikul aeglaselt, moodustab vanajõgesid ehk soote, tekib üleujutav ala ehk jõelamm. Alamjooksul enne suubumist võib tekkida jõel mitu haru, setetest kuhjuvad saarekesed, tekib delta.

Jõe teekond

Millised on jõeorud? Jõgede orud on peamiselt kolme tüüpi: sälkorg, kanjonorg, lammorg. Sälkorg on V-tähe kujuga, vesi uuristab oru põhja ja võib edasi kanda ka suuri kive. Kanjonorg tekib sinna, kus jõgi saab uuristada pehmeid kivimeid, on seal voolanud kiiresti ja väga kaua aega, nt Colorado jõgi.

Suur kanjon, mida läbib Colorado jõgi

Kui oru veerud paiknevad püstloodis, siis on tegemist kuristikoruga. Lammorud tekivad madalikel, kus jõevesi kulutab sängi külgi ja kaasatoodud setted vajuvad põhja. Lammorgudes saab eristada jõesängi, kaldavalle, laia lammi ja terrasse ning soote ehk vanajõgesid.

Jõeorgude tüübid pildil ning pikem jutt.

Miks jõed hakkavad looklema? Lammorud kujunevad pika aja jooksul, vett on palju, tasase ala tõttu vool aeglane, kuhjuvad setted suunavad veeliikumist. Jõevesi kulutab pehmemeast materjalist kallast ja kuhjab setteid tugevama materjaliga kaldale. Seega põrkeveerust kulutatakse setteid ja liugveerule aga kuhjatakse materjali. Niiviisi muutub jõgi tasandikul loogeliseks, väga järsud looked muutvad vee otsetee tekkimisel sootideks ehk vanajõgedeks, kust vesi enam läbi ei voola.

Jõeloogete jooniseid ja videot vaata siit.