Keemine
Keemine on selline vedeliku aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril – keemistemperatuuril – kogu vedeliku ruumala ulatuses.
Keemistemperatuur on seotud keeva vedeliku ainega – erinevatel ainetel on erinev keemistemperatuur. Samuti sõltub keemistemperatuur vedelikule atmosfääri poolt avaldatavast rõhust (õhurõhust) – mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on vedeliku keemistemperatuur.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. R-täht
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Õpime tähti. H-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. T-täht
Lahused
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Liitmine 10 piires
Häälikute pikkused
Liitmine 20 piires
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Kirjalik lahutamine
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Keemise ajal vedeliku temperatuur ei muutu ehkki vedelik saab kogu aeg energiat juurde.
Vedeliku keetmiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära vähendamiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks.
Vedeliku aurustamises keemis- või muul jääval temperatuuril vajalik energiakogus (soojushulk Q) on võrdeline vedeliku massiga (m) ning sõltub vedeliku materjalist:
kus Q – aine poolt keemise ajal saadav soojushulk, mõõdetuna džaulides (1J), m – keemisel aurustunud aine mass, mõõdetuna kilogrammides, L – keemissoojus – keevale ainele iseloomulik suurus.
Soojushulka, mis on vajalik 1 kg antud aine aurustamiseks tema keemistemperatuuril nimetatakse vedeliku keemissoojuseks (L).
Keemissoojust mõõdetakse samades ühikutes kui sulamissoojustki – džaulides kilogrammi kohta (1 J/kg)
Keemistemperatuuril toimuval kondenseerumisel vabaneb sama palju soojust kui kulub sama koguse aine aurustamiseks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
