KESKAEG. Ilmalik muusika keskajal
Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut.Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
I ja J-i õigekiri
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Õpime tähti. V-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Numbrilised seosed
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kirjalik liitmine
Kirjeldav statistika
Растворы
Õpime tähti. Ö-täht
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Suurim vagandilaulude kogu on “Carmina Burana” (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist.
Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades.
Filmist 300 – Carmina Burana (O Fortuna)
Carl Orff – O Fortuna ~ Carmina Burana:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!