Kiirte käik kumerpeeglis
Peegli raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse kesk-punktiga nimetatakse peegli peateljeks.
Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile langevad kiired peegelduvad hajuvaks valgusvihuks selliselt, nagu oleks neil kõigil üks ühine alguspunkt – peegli fookus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Tundetarkus lastele. HIRM
Täis- ja kaashäälikuühend
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Algebralised murrud
Protsendid põhikooli matemaatikas
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Häälikute pikkused
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Õpime tähti. L-täht
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tutvus keemiaga
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Ruumilised kujundid
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Kui valgus langeb peeglile suvalise nurga all, tuleb toimida samuti nagu tasapeegli puhul. Pea meeles, et kumerpeeglile on ristsirgeks langemispunkti ja peegli kumeruskeskpunkti ühendav sirge.
Kui valgus langeb peeglile peegelpinna raadiuse sihis (langemisnurk on 0°), siis on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud teed pidi tagasi – langev kiir ja peegeldunud kiir kattuvad.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!