Kuu ja Maa on läbipaistmatud kehad, seetõttu tekib nende taha keerukas täis- ja poolvarju piirkond. Tänu nendele on loodud võimalus kuu- ja päikesevarjutuste tekkeks.

Varjutus tekib siis, kui Kuu, Maa ja Päike asuvad täpselt ühel sirgel. Kuna Kuu tiirlemistasand ümber Maa ja Maa tiirlemistasand ümber Päikese on teineteise suhtes kallutatud, tuleb taolist olukorda suhteliselt harva ette.

Kui Maa satub Kuu varjupiirkonda, siis pole siit vaadates Päikest näha – tekib päikesevarjutus (ülemine skeem). Kui Kuu vari katab Päikeseketta täielikult, on tegu täieliku päikesevarjutusega, kui aga vaid osaliselt – siis osalise päikesevarjutusega.

Kuna Kuu kaugus Maast varieerub, võib tekkida olukord, et Kuu vari ei kata tervet Päikest vaid ainult nii, et sellest jääb näha rõngas – siis nimetatakse varjutust täielikuks rõngakujuliseks varjutuseks.

Kui Kuu satub Maa varjupiirkonda, siis ei jõua Päikeselt tulev valgus selleni – tekib kuuvarjutus (alumine skeem). Kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnas, on tegemist täieliku kuuvarjutusega, kui aga poolvarju piirkonnas, siis osalise kuuvarjutusega.

Kuuvarjutus erinevates staadiumites