LIIKUMISGRAAFIK ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL
Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks.
Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha liikumisvõrrand on:
Ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel on liikumisvõrrandiks lineaarvõrrand – vabamuutuja (t) on võrrandis astmes +1 – järelikult on ühtlase sirgjoonelise liikumise graafikuks sirgjoon.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Väike protsendiamps
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. V-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpime tähti. M-täht
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Geomeetria
Õpime tähti. I-täht
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Tundetarkus lastele. KURBUS
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Graafiku ordinaattelje (x-telje) lõikepunkt tähistab tavaliselt (eeldusel, et koordinaattelgede lõikepunktis on nii aeg kui ruumikoordinaat võrdsed nulliga) keha algasukohta.
Kui liikumisgraafik on horisontaalne sirge (joon A), siis keha seisab paigal.
Kui liikumisgraafik on tõusev sirge (joon B), siis liigub keha valitud telje suunaliselt. Tavaliselt valitakse telje suunaks vaatleja vaatesuund, joonisel kujutatakse positiivse suunana tavaliselt suunda vasakult paremale.
Kui liikumisgraafik on langev sirge (joon C), siis liigub keha valitud teljele vastassuunaliselt. Seega liigub taolise graafikuga kujutatud keha vaatesuunale vastassuunas, joonisel kujutatakse „negatiivses suunas“ liikuvat keha liikumas paremalt vasakule.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!