Maa
Kuna Maani (fotol koos Kuuga) jõuab vaid murdosa Päikese poolt kiiratud energiast, on maapinna keskmine temperatuur Päikese pinnatemperatuurist oluliselt madalam, vaid 15 kraadi.
Maakera läbimõõt on 12 800 kilomeetrit, kuid väga olulist rolli (näiteks temperatuuri kujunemisel) mängib Maad ümbritsev õhu kiht ehk atmosfäär, mille paksuseks hinnatakse umbes 100 kilomeetrit.
Õhk ei ole aine, vaid paljude ainete segu. Enimlevinud õhus esindatud ained on lämmastik, hapnik, veeaur ning süsihappegaas.
Maa on enamikust planeetidest erilisem ka seetõttu, et siin esinevad aastaajad. Aastaaegade teke on tingitud kahest asjaolust: sellest et Maa tiirleb ümber Päikese, kuid ainult see ei ole piisav, lisaks on Maa pöörlemistelg tiirlemistasandi suhtes veidi kaldu.
TEST:
4 aastaaega:
Tänu sellele satub üks või teine Maa poolkera aeg-ajalt Päikesele lähemale ning siis on selles piirkonnas suvi. Kui poolkera on Päikesest kaugemal, on tegu talvega.
Ajalooline video, mees kukub kosmosest maale:
