Maavarad Eestis
Aluspõhja maavarad
Maavarad on maapõuerikkused, mida saab kasutada majanduslikuks otstarbeks. Eesti ala vanimates kivimites asub kambriumi sinisavi (loe pikemalt: savi), mida kasutatakse tsemendi (Kunda) ja keraamika (Aseri) tootmiseks ning ehituses. Kambriumi kivimikihtidest saab Põhja- ja Kesk-Eesti oma joogivee.
Värskas ja Häädemeestel leidub mineraalvett umbes 470 m sügavusel.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
8. klassi matemaatika teooriavideod
Häälikute pikkused
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Liitmine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Tasandilised kujundid
Ratsionaalavaldised
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Oksüdatsiooniaste
Harju ja Viru lavamaal asuvad ordoviitsiumi lubjakivis sisaldavad kukersiiti ehk põlevkivi, mis on meie tähtsaim maavara. Nimetus tuleneb Kukruse külast, kaevandus rajati 1916.a.
Parimad kaevandamise alad asuvad Kukruse ja Jõhvi vahel.
Kuni 1940. aastani kasutati põlevkivi keemiatoodete sh bensiini tootmiseks. Praegu kulub enamus põlevkivist elektrienergia tootmiseks, mis saastab loodust tuhamägedega.
Kaevandamisega seostub suur keskkonnakahju, veereostus, ja aherainekuhjad (Alutaguse_madalik). Eesti põhja- ja lääneosas asuvad head ehitusliku paekivi varud, näiteks Vasalemmas, Ungrus, Kalanas, Kaarmas.
Devoni asjastu liivakive saab kasutada klaasi tootmiseks ja teedeehituseks, savisid keraamiliste plaatide valmistamiseks. Piusa koopad on kaitse all, sest siin asub Baltimaade suurim nahkhiirte talvitusala.
Pinnakatte maavarad on kuhjunud kvaternaaris: kruus, liiv, viirsavi. Suurim karjäär asub Pannjärvel.
Suured on turbavarud, tootma peab keskkonda säästvalt, et säiliks põhjaveetase ja peenturvas ei reostaks veekogusid. Mere- ja järvemuda saab kasutada sanatooriumides raviotstarbel. Haapsalu alates aastast 1838, Saaremaal 1824 (Mudaravi) ja ka Värskas.