Mäestike mõju kliimale, kõrgusvööndilisus
Kõrguse suurenedes temperatuur langeb, kuus kraadi kilomeetri kohta.
Kõrgusvööndilisus
Mida suurem laiuskraad, seda madalamalt algab mägedes lumepiir, nt Teravmägedes on liustikud meretasemel, Alpides alles 3200 m kõrgusel. Mäestike ülaosa meenutab polaaralasid ilma polaaröö- ja päevata. Mägedes on lumepiirist allpool kevadel vesi külmunud ja väga tugev päikesekiirgus, mille tõttu ei saa puud kasvada, seal asuvad alpiaasad. Mäestikud takistavad õhu liikumist ja nii on läänenõlvad sademeterikkad. Nt Alpides ja Skandinaavia mäestikes sajab 2500 – 5000 mm/a.
