Ontogenees
Ontogeneesiks nimetatakse eluri arengut tema tekkest (viljastumisest või vanem-organismist eraldumise hetkest) kuni surmani. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks:
1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) ja
2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Väike protsendiamps
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Õpime tähti. V-täht
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Algebralised murrud
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Атомы и молекулы
Protsendid põhikooli matemaatikas
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Jäätmed pole kõigest prügi
Lahused
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Õpime tähti. U-täht
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Üsasiseseks nimetatakse arenguperioodi naise suguraku viljastamist (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani. Üsasisene periood vältab ema organismis ligikaudu 40 nädalat (10 lunaarkuud): esimesed päevad munajuhas, ülejäänud aja emakas. Sel perioodil arenevad ka nn provisoorsed elundid, mis on vajalikud loote arenemiseks.
Postembrüogeneesi võib jaotada juveniilseks ehk noorjärgu-perioodiks, mis inimestel kestan murdeea lõpuni (suguvõimestumiseni), sellele järgnevaks generatiivseks (suguvõimelisuse) perioodiks ning lõpuks vanuriiga (inimestel).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
