Palatalisatsioon

excited-smiley-emoticon

PALATALISATSIOON on kaashääliku peenendus ja seda esineb nii eesti kui ka vene keeles.

Kui eesti keeles palataliseerub vaid konsonant (kaashäälik): t, l, n, s ja seda vaid i ja j ees

(nimi, väljak, palli, vanni),

siis vene keeles on see nähtus laialdasem: 15 konsonanti võivad esineda nii palataliseeritult kui ka palataliseerimata. Sellised kaashäälikud on: б, п, в, ф, г, к, д, т, л, м, н, р, с, з, х. Häälikud ч ja щ on tavaliselt palataliseeritult ehk siis peenendatult, aga ж, ш ja ц on palataliseerimata (teisisõnu tugevad ehk mittepeenendatud).

Eesti keeles muudab sõna palatalisatsioon tihti sõna leksikaalset tähendust.

Näiteks:

  • hall – halla (härmatis) : hall – halli (värv)
  • palk – palga (rahaline töötasu) : palk – palgi (ehituses puumaterjal)
  • õlg – õla (anatoomia) : õlg – õle (nt katusematerjal, õlekubu)

Ka vene keeles võib kaashääliku peenendus vahel muuta sõna tähendust:

1)      ел – ель (sõi – kuusk)

2)      мел – мель (kriit – madalik)

3)      полка – полька (riiul – tants)

4)      мал – мял (väike – mudis)

5)      вол – вёл (härg – juhatas, viis sisse)

 

HELILINE JA HELITU

Vene keeles moodustavad helilise-helitu paari järgmised häälikud:

  • к – г / кот – год         
  • т – д / тот – дом             
  • п – б / поп – боб                
  • с – з / сам – здесь              
  • ф – в / фантик – вода                      
  • ш – ж / нож – рожь

     

1) Sõna lõpus hääldatakse helilised kaashäälikud helitutena:

  • дуб /дуп/ – tamm
  • кровь /крофь/ – veri
  • зуб /зуп/ – hammas

 

2) Helilised häälikud helitute ees tuhmistuvad ja need hääldatakse helitult:

  • трубка /трупка/ – piip
  • сказка /скаска/ – muinasjutt
  • соседка /сосетка/ – naabrinna
  • выставка /выстафка/ – näitus

 

3) Helitud häälikud heliliste ees hääldatakse heliliselt:

  • сделать /зделать/ – tegema/ära tegema
  • вокзал /вогзал/ – jaam

 

4) Tähed с ja з, kui nad kirjutatakse ш ja ж ette, hääldatakse nagu topelttähte ШШ:

  • бесшумно /бешшумно/ (без шума) – hääletult, vaikselt, kärata
  • сжечь /жжечь/ – ära põletama

 

5) Tähed с, з, ж enne ч loetakse nagu ЩЩ:

  • грузчик /грущщик/ – laadija
  • мужчина /мущщина/ – meesterahvas

 

6) Tähed т ja д enne ч loetakse nagu ЧЧ:

  • лётчик /лёччик/ – lendur
  • разведчик /развеччик/ – luuraja
See artikkel on retsenseerimata.

Õpikud