PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS
Inimese igas keharakus on 46 kromosoomi, täpsemini 23 kromosoomipaari. Erinevates elurites on kromosoomide hulk erinev, üldiselt liigiomane ning muutumatu.
Näiteid erinevate elurite kromosoomide arvust:
Kromosoomide hulk ei sõltu eluri suurusest.
- Näiteks imetillukse protisti, ripsloomade hulka kuuluva ainurakse eluri Oxytricha trifallax rakus on 15600 kromosoomi.
- Sõnajalgtaimede hulka kuuluval maokeelel on kromosoome 1260.
- Karpkalal — 104
- Kodutuvil — 80
- Kodukoeral, koiotil, dingol, hundil ja paljudel teistel koerlastel — 78
- Paljudel karulastel, sealhulgas ka jääkarul ja pruunkarul — 74
- Delfiinil, mägral ja halljänesel — 44
- Rotil ja ahmil — 42
- Hiirel ja tuhkrul — 40
- Euroopa naaritsal, lõvil, kodukassil ja seal — 38
- Viinamäeteol, riisil ja maavitsal — 24
- Kanepil ja maisil — 20
- Äädikakärbsel ja hunditubakal — 8
Aga näiteks on leitud, et üks Austraalias elutsev hüpikkuklane (sipelgas) ajab läbi üheainsa kromosoomipaariga. Inimesega sarnaselt on 46 kromosoomi Aasias elutseval hirvlasel hiina muntjakil ning Aafrikas elaval kabjalisel mustal hobuantiloobil.
Must hobuantiloop ja hiina muntjak:
Vaata lähemalt Wikipedia ingliskeelselt leheüljelt: List of organisms by chromosome count
Pärilikkuseks nimetatakse elurite genofondi edasikandumist ehk pärandumist ühelt põlvkonnalt järgmisele. Seejuures pole oluline, kas pärandumine toimub sugulise või mittesugulise paljunemise teel.
Mittesugulisel paljunemisel pärandatakse järglasele kogu geneetiline komplekt. Inimene mittesuguliselt ei paljune. Sugulise paljunemise käigus saab iga järglane kaks geneetilise info komplekti, ühe isalt ja teise emalt. Sel moel saab järglane iga tunnuse (näiteks nina kuju, juuste või silmaiirise värvus, veregrupp jne) kohta kaks infoühikut, mis võivad kattuda või olla täiesti erinevad. Nii võib laps saada näiteks juuste värvuse kohta isalt “must” ja emalt “punapea”. Ühe ja sama tunnuse erinevaid väljendusi (ehk ekspressioone) nimetatakse alleelideks.
