Pendel
Võnkumisi kirjeldatakse erilise lihtsustatud mudeli, pendli abil.
Pendlina käsitletakse mingisugust raskust, mis on riputatud venimatu niidi külge, kusjuures koormise mass peab olema niidi omast palju suurem.
Võnkumisi kirjeldatakse järgmiste mõistete abil: 1) algasend – see on pendli asukoht vaatluse alghetkel ning selle valik on vaba; 2) tasakaaluasend on pendli selline asend, kus pendel võnkumise lõppedes peatub; 3) asendeid, kus pendli liikumissuund muutub, nimetatakse amplituudasenditeks. 4) Ajavahemikku, mille jooksul pendel liigub ühest amplituudasendist teise ja seejärel jälle tagasi, nimetatakse võnkeperioodiks. Seega näitab võnkeperiood pendli ühe täisvõnke tegemiseks kulunud aega. Seevastu suurust, mis näitab pendli poolt ühes sekundis tehtud täisvõngete arvu, nimetatakse võnkesageduseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Algebralised murrud
Õpime tähti. E-täht
Õpime tähti. D-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Hariliku murru kordamine
Õpime tähti. P-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Protsendid põhikooli matemaatikas
Minu keel, minu maailm. Mina ja teised
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Атомы и молекулы
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Ärge seda katset siiski järgi tehke:
Liivapendel:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
