Pendel
Võnkumisi kirjeldatakse erilise lihtsustatud mudeli, pendli abil.
Pendlina käsitletakse mingisugust raskust, mis on riputatud venimatu niidi külge, kusjuures koormise mass peab olema niidi omast palju suurem.
Võnkumisi kirjeldatakse järgmiste mõistete abil: 1) algasend – see on pendli asukoht vaatluse alghetkel ning selle valik on vaba; 2) tasakaaluasend on pendli selline asend, kus pendel võnkumise lõppedes peatub; 3) asendeid, kus pendli liikumissuund muutub, nimetatakse amplituudasenditeks. 4) Ajavahemikku, mille jooksul pendel liigub ühest amplituudasendist teise ja seejärel jälle tagasi, nimetatakse võnkeperioodiks. Seega näitab võnkeperiood pendli ühe täisvõnke tegemiseks kulunud aega. Seevastu suurust, mis näitab pendli poolt ühes sekundis tehtud täisvõngete arvu, nimetatakse võnkesageduseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Väike protsendiamps
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. V-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpime tähti. M-täht
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Geomeetria
Õpime tähti. I-täht
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Tundetarkus lastele. KURBUS
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Ärge seda katset siiski järgi tehke:
Liivapendel:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!