Plastiidid on iseseisvad organellid taimedes ja protistided. Ümbritsetud eraldi membraaniga on neil iseseisev genoom ning nad paljunevad rakus pooldumise teel. Arengubioloogid on seisukohal, et elu arengu algusjärgus oligi tegemist iseseisvate rakkudega, mis hiljem asusid sümbiontselt elama teiste rakkude sees.

Plastiididel on võime diferentseeruda (eristuda). Kõik plastiidid saavad alguse proplastiididest, mis asuvad taime meristeemis (veel diferentseerumata rakkudest koosnevad koed, eriti taimedel) või protisti arengujärgus olevate rakkude vahel.

Plastiidid

Proplastiidid võivad diferentseeruda erinevateks plastiidideks joonisel kujutatud skeemi kohaselt järgmistelt:

Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks).

•       kloroplastideks, mille funktsiooniks on fotosünteesimine. Kloroplastid moodustuvad tavaliselt etioplastidest ning sisaldavad rohelise värvusega klorofülli.

•       kromoplastides toimub pigmentide süntees ja säilitamine. Kromoplastid sisaldavad kollaseid ja oranžpunaseid värvaineid, mis annavad erinevatele taimeosadele (juurtele, õitele või viljadele) kollase, oranži või punase värvuse. Valdavalt rohelisest loodusest eristuv värvus meelitab kohale nii õite tolmeldajaid kui ka viljade levitajaid. Kromoplastid arenevad kloroplastidest. See on ka üks põhjusi, mis lehtpuude lehed sügisel värvuvad.

•       leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on mitmesuguste varuainete (nt tärklise) talletamine ning eeterlike õlide (nt monoterpeeni) süntees. Leukoplaste asub rohkesti taime maa-alustes osades (juurtes, risoomides ja mugulates). Leukoplastid võivad edasi areneda järgmisteks plastiidideks:

•       amüloplastiidide ülesandeks on tärklise säilitamine. Mõnigatel liikidel arenevad neist edasi lubjakristalle sisaldavad statoliidid.

•       elaioplastiidide funktsiooniks on rasvade säilitamine

•       proteinoplastiidid säilitavad ja modifitseerivad valke

Protistidel (nt vetikad) on leukoplastid pigmendita plastiidid ja nende ülesanne pole sama mis taimede leukoplastidel. Etioplaste, amüloplaste ega kromoplaste vetikates ei esine. Vetikate plastiidid sisaldavad pürenoide (pürenoidid on mõningate vetikate kromatofoorides sisalduvad valguskehakesed, mille ümber ladestuvad varuained tärklise või selle lähedase süsivesiniku kujul).