Põllumajanduse mõju keskkonnale
Alepõllundusega algas metsade hävitamine parasvöötmes.
Loe lisaks alepõllundus:
Ka praegu on suur surve metsadele lähistroopikas ja troopikas, suurtel aladel Aasias ja Aafrikas on mets asendunud kõrbetega.
Kõrbestumisele tundlikud alad:
Kõrbete pindala suureneb aastas 6,9 mln ha ehk 7 km2 tunnis. Uute alade kasutamise põllumajanduses, uudismaade tegemine, on vähendanud looduslike ökosüsteemide pindala ja avanud võimaluse muldade erosioonile.
Kõrbestumise põhjused:
Põllumajanduse laienemine vähetootlikele aladele suurendab muldade degradatsiooni ja kõrbete laienemist. 1990.a. kannatas degradeerumise all 60% Aasia ja 55% Aafrika põllumajanduslikust maast, mille tõttu vähenes saagikus kuni 30%. Kunstliku niisutusega aladest on Aasias degradeerunud 1/3 maast, mullad on sooldunud.
Loe lisaks kõrbestumine: Desertification
Põllumajanduse negatiivne mõju:
- Suurfarmide läga võib reostada põhjavett
- Kunstlik niisutus alandab põhjaveetaset, põhjustab pinnase sooldumist
- Rasked mullaharimismasinad hävitavad mulla struktuuri
- Pestitsiidid hävitavad kasulikke organisme
- Põllukultuuride liigne väetamine põhjustab veekogude kinnikasvamist
- Monokultuuride kasvatamine soodustab mulla erosiooni, haiguste ja kahjurite levikut
- Väheneb bioloogiline mitmekesisus, looduskeskkond hävib
- Kasvab metaani (kasvuhoonegaasi) hulk atmosfääris, suureneb kuni 1% aastas
