Pöördliikumine ja jõud
Kehale mõjuva jõu pöörav toime ei sõltu mitte ainult jõu suurusest vaid ka jõu suunast ning rakenduspunktist.
Punkti, kuhu mõjub keha pöörav jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks.
Jõuga sama sihilist sirget, mis läbib rakenduspunkti nimetatakse selle jõu mõjusirgeks.
Kaugust, pöörlemisteljest jõu mõjusirgeni (l ) nimetatakse selle jõu õlaks. Jõu õlg on alati risti jõu mõjusirgega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Õpime tähti. B-täht
Ioonid
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Lahutamine 20 piires
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Õpime tähti. H-täht
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Ruumilised kujundid
Pöörlemistelge omava keha mudelit nimetatakse kangiks.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab jõu pööravat mõju kehale, nimetatakse JÕUMOMENDIKS.
Jõumoment on arvuliselt võrdne kehale mõjuva jõu ja tema õla korrutisega:
kus M – jõumoment; F – jõud, l – jõu õlg
NB! Jõumomendi kohta kasutatakse kokkulepet: kui see pöörab keha vastupäeva, loetakse jõumoment positiivseks, kui aga päripäeva, siis negatiivseks
Jõumomendi mõõtühikuks on njuuton korda meeter 1Nm.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
