Pöördliikumine ja jõud
Kehale mõjuva jõu pöörav toime ei sõltu mitte ainult jõu suurusest vaid ka jõu suunast ning rakenduspunktist.
Punkti, kuhu mõjub keha pöörav jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks.
Jõuga sama sihilist sirget, mis läbib rakenduspunkti nimetatakse selle jõu mõjusirgeks.
Kaugust, pöörlemisteljest jõu mõjusirgeni (l ) nimetatakse selle jõu õlaks. Jõu õlg on alati risti jõu mõjusirgega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. R-täht
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Väike algebraamps
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpime tähti. I-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Algebralised murrud
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Kirjalik lahutamine
Peastarvutamine I kooliastmele
Protsendi rakendused igapäevaelus
Pöörlemistelge omava keha mudelit nimetatakse kangiks.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab jõu pööravat mõju kehale, nimetatakse JÕUMOMENDIKS.
Jõumoment on arvuliselt võrdne kehale mõjuva jõu ja tema õla korrutisega:
kus M – jõumoment; F – jõud, l – jõu õlg
NB! Jõumomendi kohta kasutatakse kokkulepet: kui see pöörab keha vastupäeva, loetakse jõumoment positiivseks, kui aga päripäeva, siis negatiivseks
Jõumomendi mõõtühikuks on njuuton korda meeter 1Nm.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
