Pöördliikumine ja jõud
Kehale mõjuva jõu pöörav toime ei sõltu mitte ainult jõu suurusest vaid ka jõu suunast ning rakenduspunktist.
Punkti, kuhu mõjub keha pöörav jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks.
Jõuga sama sihilist sirget, mis läbib rakenduspunkti nimetatakse selle jõu mõjusirgeks.
Kaugust, pöörlemisteljest jõu mõjusirgeni (l ) nimetatakse selle jõu õlaks. Jõu õlg on alati risti jõu mõjusirgega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpime tähti. O-täht
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. H-täht
Geomeetria
Õpime tähti. Q-täht
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Õpime tähti. U-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. Õ-täht
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
Pöörlemistelge omava keha mudelit nimetatakse kangiks.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab jõu pööravat mõju kehale, nimetatakse JÕUMOMENDIKS.
Jõumoment on arvuliselt võrdne kehale mõjuva jõu ja tema õla korrutisega:
kus M – jõumoment; F – jõud, l – jõu õlg
NB! Jõumomendi kohta kasutatakse kokkulepet: kui see pöörab keha vastupäeva, loetakse jõumoment positiivseks, kui aga päripäeva, siis negatiivseks
Jõumomendi mõõtühikuks on njuuton korda meeter 1Nm.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
