Pöördliikumine ja jõud
Kehale mõjuva jõu pöörav toime ei sõltu mitte ainult jõu suurusest vaid ka jõu suunast ning rakenduspunktist.
Punkti, kuhu mõjub keha pöörav jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks.
Jõuga sama sihilist sirget, mis läbib rakenduspunkti nimetatakse selle jõu mõjusirgeks.
Kaugust, pöörlemisteljest jõu mõjusirgeni (l ) nimetatakse selle jõu õlaks. Jõu õlg on alati risti jõu mõjusirgega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tasandilised kujundid
Õpime tähti. Õ-täht
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1
Hariliku murru kordamine
Lahused
ÕPIME ÕPPIMA! Minu õppimiskoht
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime tähti. H-täht
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Õpime tähti. Š-täht
Algebralised murrud
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Pöörlemistelge omava keha mudelit nimetatakse kangiks.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab jõu pööravat mõju kehale, nimetatakse JÕUMOMENDIKS.
Jõumoment on arvuliselt võrdne kehale mõjuva jõu ja tema õla korrutisega:
kus M – jõumoment; F – jõud, l – jõu õlg
NB! Jõumomendi kohta kasutatakse kokkulepet: kui see pöörab keha vastupäeva, loetakse jõumoment positiivseks, kui aga päripäeva, siis negatiivseks
Jõumomendi mõõtühikuks on njuuton korda meeter 1Nm.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
