Kuidas paikneb Euroopa rahvastik? Rahvastiku paiknemist iseloomustatakse tiheduse abil, st riigi pindala ja rahvaarvu suhte kaudu (in/km²). Euroopa rahvastiku tihedus kaardil. Saksamaal Ruhri piirkonnas on 523 in/km², sama näitaja on Sise-Londonis 10 000 ja Pariisis 20 000. Euroopa rahvastiku tiheduse tabel:

Aastakeskmise rahvaarvu suhe piirkonna pindalasse.

(..) – Andmeid ei ole saadud
(e) – Hinnanguline väärtus

Lisainformatsioon Eurostati veebilehel

Andmed: stat.ee.

Väga hõredalt on asustatud Rootsi Lapimaa ja Venemaa põhjaosa (2 in/km²). Kõige tihedamalt asustatud Euroopa alad on Lõuna-Inglismaa, Holland, Belgia, Põhja-Prantsusmaa, Saksamaa ja Põhja-Itaalia. Siinsed alad on viljakad ja maavarade (süsi ja raud) poolest ülirikkad. Mägedes on asustus hõre. Seega pole Euroopa ühtlase tihedusega asustatud.

Kuidas paikneb Eesti rahvastik?

Rahvastiku tihedus 2011

Keskmine tihedus on 29 inimest 1 km² , see on väike, vaid Venemaal ja Põhjamaades on asustus veel hõredam. Tihedamalt on asustatud Tartu ja Tallinn, 2500 inimest ruutkilomeetril.

Rahvatiku tihedus Tartus

Rahvastiku tihedus Tallinnas

Soode ja metsade tõttu võib mõnes vallas olla 2-3 in/km² . Näiteks Pärnumaa ja Hiiumaa on väga hõredalt asustatud.

Pärnumaa rahvastiku paiknemine

Millised on Eesti asulate tüübid? Asulad jaotatakse meil linnadeks, aleviteks, alevikeks ja küladeks. Linnad ja alevid on linnalised asulad, alevikud ja külad on maa-asulad. Kui enamus rahvastikust töötab põllumajanduses, kalanduses, metsanduses, siis on tegemist maa-asulaga ehk külaga. Aleviku suurus on enamasti 300-500 elanikku. Eesti väikseim linn on Mõisaküla, 825 elanikku loe lähemalt siit: Mõisaküla linn; suurim küla aga Muraste Tallinna külje all, 1689 inimesega.

Harku valla rahvastiku tihedus

Millised on külade tüübid? Külasid liigitatakse majade ja põldude paigutuse järgi: hajaküla (Eestile tüüpiline), ahel- ehk ridaküla (veekogude ääres), tänavküla (Peipsi venelastel) ja sumbküla (Lääne-Eestis, saartel).

Ajaloolised külatüübid

Eesti linnad. Suurim on Tallinn, umbes 400 000 elanikku, Tartu ~98 000, Narva ~59 000 ja Pärnu ~40 000 inimest, 2011.a. rahvaloenduse andmetel. Vanad linnad, Tartu, Tallinn, Pärnu, Viljandi, Narva, Paide ja Haapsalu on tekkinud keskaegsete kindluste ja kirikute ümber. Linnad kujunesid ka jõgede suudmetesse ja maismaateede ristumiskohtadesse. Alates 20.sajandist tekkisid linnad tööstusettevõtete ja raudteejaamade juurde. Nt Kunda tsemendivabrik, Tootsi turbatööstus, Kehra paberivabrik. Viivikonnas oli põlevkivi kaevandamise ajal 7000 elanikku, praegu ainult 99. Tööstustegevuse lõppemine viib linna allakäigule, majad lagunevad, sest inimesed lahkuvad mujale tööd otsima. (nt Oru, Võhma, Mõisaküla).

Vaata: Riigid rahvaarvu järgi

MÄNG:

Eesti linnad

Lisainfo