Rahvuslik koosseis

Keeled ja rahvused Euroopas. Euroopa alal elab väga palju erinevaid keeli rääkivaid rahvaid. Iga riigi erineva kultuuriga elanikud moodustavad selle riigi rahvusliku koosseisu. Enamik Euroopa riike on ühe põhirahvuse ja riigikeelega.

Peamine riigi keel euroopa kaardil

Mõnes riigis on mitu põhirahvust ja mitu riigikeelt. Tabel euroopa riikide keelte kohta. Igas riigis on erinevate muude rahvuste esindajaid. Välismaalased saavad riigis viibida elamisloa alusel seaduslikult ehk legaalselt või elavad siin ebaseaduslikult ehk illegaalselt.

Keeled kuuluvad keelkonda, need jagunevad keelerühmadeks ja keelteks.

Keelkondade ja keelte jagunemine

95% Euroopas räägitavatest keeltest kuuluvad indoeuroopa keelkonda. Tähtsamad keelerühmad on germaani, slaavi ja romaani keeled. Uurali keelkond on väike ja siia kuuluvad soome, eesti ja ungari keel.

Paljurahvuselised riigid on föderaalriigid, nt Venemaa ja Belgia. Šveitsis on näiteks 4 riigikeelt: saksa, prantsuse, itaalia, romanši.

Kes peale eestlaste veel Eestis elavad?

Eesti rahvuslik koosseis 2009

Iga riigi elanikud jagunevad kodanikeks ja välismaalasteks. Väikeste rahvusrühmade uusimmigrandid rahvuse, kodakondsuse ja Eestisse saabumise riigi järgi, 2011:

Suure arvukuse kasvuga vähemusrahvused, 2000, 2011:

Välismaalased saavad viibida teise riigis elamis- või tööloa alusel. Eesti riigi kodakondsusega inimesed on erinevatest rahvustest. Riigi elanikud määravad oma rahvust rahvaloenduse ajal. Passi ei ole rahvust märgitud, igaüks võib oma rahvust ise määratleda.

Pass

1934. aastal oli eestlasi 88% rahvastikust. Allikas

Mis on muutunud rahvastiku koosseisus pärast II MS? Sõja alguse lahkusid sakslased ja rootslased, pärast sõda saabusid Eestisse teistest Venemaa piirkondadest erinevatest rahvustest inimesed. Eestlaste osakaal hakkas vähenema venestamispoliitika tõttu. 1989.a. oli meid 61,5%, 2011.a. Statistikaameti põhjal 70,61%. Teistest rahvustest inimesed elavad enamasti linnades ja asulates. Kõige rohkem on neid Narvas ja kõige vähem Hiiumaal.

Setude omanäoline kultuur

Video: keelte areng