Rakukest esineb taime- ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest paikneb väljaspool rakumembraani ning annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Rakukest koosneb tavaliselt tselluloosist, ligniinist, hemitselluloosist või kitiinist.

Rakukest koosneb näiteks taimel kolmest kihist.

Ligniin

Tselluloosi lõik

Hemitselluloos

Valmis tselluloos

Taimede põhimassi meie planeedil moodustavadki kolm biopolümeeri, mis on põhilised rakukesta ehitusmaterjalid. Need on tselluloos (keskmiselt 33% taimsest biomassist), ligniin (30%) ja hemitselluloos (20%). Polüsahhariidide ja ligniini ladestumisel taime raku seintesse muutub taime vars tugevaks ja jäigaks. Seda protsessi nimetatakse puitumiseks. Puidus on tselluloosisisaldus keskmiselt 40…50%, ligniinisisaldus 20…30% ja hemitselluloosi 20…30%.

Tselluloos ja hemitselluloos on polüsahhariidid. Ligniin on aga varieeruva struktuuriga polümeer, milles esinevad aromaatsed (benseeni) tsüklid. Ligniin seondub keemiliselt hemitselluloosi ja teiste polüsahhariididega, aidates taime takukesti tugevdada. Lisaks leidub rakukestades mitmeid teisi ühendeid, mille tõttu erinevate taimede rakukestade tugevus ja läbilaskvus mõneti erinevad.