Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Kui aga olek muutub, siis on tegemist protsessiga. Protsessiks nimetatakse ainelise või väljalise objekti üleminekut ühest olekust teise. Kui olek on seotud kindla ajahetkega, siis protsess toimub mingi ajavahemiku kestel. Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi – keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Süsteemi olekut, mis töö tegemise käigus muutub, nimetatakse energiaks ehk teisisõnu energia on süsteemi  võime teha tööd.

Kehade süsteemi liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks ja see on võrdeline keha massiga ning ruutvõrdeline keha kiirusega:

kus E_k – keha kineetiline energia, m – keha mass ja v – keha kiirus.

Kehade vahelise vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Kuna kehade vahelise vastastikmõju vahendajaks on mingit liiki väli, siis võib kirjeldada selle välja energiat kui potentsiaalset energiat, mida omaks sellesse välja(punkti) paigutatav keha.