SELGROOGSETE TUNNUSED
Inimene on bioloogiliselt selgroogne imetaja loom, kuna tema teised luud kinnituvad kesksele selgroole, ka seesmised kehaosad (organid) toetuvad luustikule. Mõistetavalt tunneb ta lähedust teiste selgroogsetega. Selgroogsed on kõik imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed ja kalad.
Ülejäänud loomad on selgrootud. Paljudel neist on väline toes. Näiteks putukate kitiinkest. Usside keha hoiab koos tugevate lihastega nahk (nahk-lihasmõik).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Õpime tähti. U-täht
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpime tähti. P-täht
I ja J-i õigekiri
Haridustreff 2023 loengud
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime värve!
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Numbrilised seosed
Vaatleme iga selgroogsete rühma kõige tüüpilisemaid ning veidramaid esindajaid.
Imetajad
Jäneste poks:
Linnud
Roomajad
Kahepaiksed
Kalad
Lisalugemiseks huvilistele:
Lisainfo
- Imetajad
- Eesti imetajad 1
- Eesti imetajad 2
- Linnud
- Eesti linnud
- Ornitoloogiaühingu koduleht
- Eesti merelinnud
- Roomajad
- Eesti roomajad 1
- Eesti roomajad 2
- Saurused on väljasurnud hiidsisalikud
- Kahepaiksed
- Eesti kahepaiksed 1
- Eesti kahepaiksed 2
- Eesti kahepaiksed ja roomajad
- Kalad
- Eesti kalade üldiseloomustus
- Eesti mageveekalad
- Läänemere kalad
- Eesti merekalad
- Eesti kalade nimestik
- Suurimad püütud Eesti kalad
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!