Skaalarid ja vektoriaalsed suurused
Looduse üldisi mudeleid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi, nimetatakse füüsikalisteks suurusteks, mis omakorda jagunevad skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks.
Skalaarsed suurused (skaalarid) on sellised, mis on esitatavad ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga – neil on olemas küll suurus, kuid puudub suund. Skaalarid on aeg, mass, pikkus, temperatuur jne. Skalaarsete suurustega on võimalik teha matemaatilisi tehteid, kusjuures tehe sooritatakse nii arvväärtuste kui ka mõõtühikutega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. Ö-täht
Õpime tähti. N-täht
Lahutamine 20 piires
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine eelkoolile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. D-täht
Vektoriaalsete suuruste korral kirjeldatakse lisaks füüsikalise suuruse arvväärtusele ka tema suunda. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus (keha liigub kiirusega 3 m/s põhja suunas) ja jõud (jõud 10N on suunatud maapinna poole). Vektoriaalseid suurusi kirjeldatakse matemaatilise objekti – vektori abil. Vektor on suunatud sirglõik. Vektori pikkus (moodul) kirjeldab vektoriaalse suuruse arvväärtust ning vektori suund üht vastava suuruse suunaga. Ka vektoriaalsete suurustega on võimalik teostada matemaatilisi tehteid, kuid tuleb silmas pidada, et tehteid tehakse vektorite, mitte arvudega – see tähendab tehete sooritamisel tuleb samaaegselt arvestada nii vektoriaalsete suuruste arvväärtuste kui ka suundadega.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!