Soojusliikumine
1827. aastal avastas inglise botaanik Robert Brown, et vette sattunud õietolmu osakesed hakkavad seal korrapäratult liikuma. Vaatluse tulemusena järeldas ta, et selle liikumise põhjustab hoopis veemolekulide pidev, lakkamatu ja korrapäratu liikumine, mida hakati kutsuma soojusliikumiseks.
Soojusliikumine on kõikidele molekulidele (ja aatomite) iseloomulik omadus, kusjuures kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini ja ulatuslikumalt tema koostisosakesed liikuda saavad. Kehas sisalduvad molekulid (ja aatomid) ei liigu ühesuguse kiirusega – kehas on tavaliselt nii väga aeglaselt kui ka üsna kiiresti liikuvaid osakesi, kuid peame tõdema, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kõikide osakeste kiiruste keskväärtus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
I ja J-i õigekiri
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpime tähti. N-täht
Õpime tähti. P-täht
Protsendid põhikooli matemaatikas
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Õpime tähti. B-täht
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Õpime tähti. H-täht
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Õpime tähti. U-täht
Õpime tähti. L-täht
Õpime tähti. V-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. K-täht
Lahused
Soojusliikumise olemasolu kinnituseks on temast tingitud nähtused nagu soojuspaisumine ja difusioon.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
