Soojusliikumine
1827. aastal avastas inglise botaanik Robert Brown, et vette sattunud õietolmu osakesed hakkavad seal korrapäratult liikuma. Vaatluse tulemusena järeldas ta, et selle liikumise põhjustab hoopis veemolekulide pidev, lakkamatu ja korrapäratu liikumine, mida hakati kutsuma soojusliikumiseks.
Soojusliikumine on kõikidele molekulidele (ja aatomite) iseloomulik omadus, kusjuures kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini ja ulatuslikumalt tema koostisosakesed liikuda saavad. Kehas sisalduvad molekulid (ja aatomid) ei liigu ühesuguse kiirusega – kehas on tavaliselt nii väga aeglaselt kui ka üsna kiiresti liikuvaid osakesi, kuid peame tõdema, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kõikide osakeste kiiruste keskväärtus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Haridustreff 2023 loengud
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Häälikute pikkused
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Silbitamine algklassidele
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Õpime tähti. Ö-täht
Soojusliikumise olemasolu kinnituseks on temast tingitud nähtused nagu soojuspaisumine ja difusioon.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
