Soojusliikumine
1827. aastal avastas inglise botaanik Robert Brown, et vette sattunud õietolmu osakesed hakkavad seal korrapäratult liikuma. Vaatluse tulemusena järeldas ta, et selle liikumise põhjustab hoopis veemolekulide pidev, lakkamatu ja korrapäratu liikumine, mida hakati kutsuma soojusliikumiseks.
Soojusliikumine on kõikidele molekulidele (ja aatomite) iseloomulik omadus, kusjuures kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini ja ulatuslikumalt tema koostisosakesed liikuda saavad. Kehas sisalduvad molekulid (ja aatomid) ei liigu ühesuguse kiirusega – kehas on tavaliselt nii väga aeglaselt kui ka üsna kiiresti liikuvaid osakesi, kuid peame tõdema, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kõikide osakeste kiiruste keskväärtus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Õpime tähti. M-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Tundetarkus lastele. KURBUS
Väike funktsiooniamps
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Ioonid
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Lahused
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Õpime tähti. J-täht
Soojusliikumise olemasolu kinnituseks on temast tingitud nähtused nagu soojuspaisumine ja difusioon.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
