Soojusliikumine
1827. aastal avastas inglise botaanik Robert Brown, et vette sattunud õietolmu osakesed hakkavad seal korrapäratult liikuma. Vaatluse tulemusena järeldas ta, et selle liikumise põhjustab hoopis veemolekulide pidev, lakkamatu ja korrapäratu liikumine, mida hakati kutsuma soojusliikumiseks.
Soojusliikumine on kõikidele molekulidele (ja aatomite) iseloomulik omadus, kusjuures kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini ja ulatuslikumalt tema koostisosakesed liikuda saavad. Kehas sisalduvad molekulid (ja aatomid) ei liigu ühesuguse kiirusega – kehas on tavaliselt nii väga aeglaselt kui ka üsna kiiresti liikuvaid osakesi, kuid peame tõdema, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kõikide osakeste kiiruste keskväärtus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Segame värve!
Tundetarkus lastele. HIRM
Minu keel, minu maailm. Mina ja teised
Õpime tähti. V-täht
Jane Snaith. Traumateadlik kool
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Атомы и молекулы
Õpime tähti. R-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Ratsionaalavaldised
Lahutamine 20 piires
Õpime tähti. K-täht
Aatomid ja molekulid
Õpime tähti. U-täht
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Väike algebraamps
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Soojusliikumise olemasolu kinnituseks on temast tingitud nähtused nagu soojuspaisumine ja difusioon.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
