Soojusliikumine
1827. aastal avastas inglise botaanik Robert Brown, et vette sattunud õietolmu osakesed hakkavad seal korrapäratult liikuma. Vaatluse tulemusena järeldas ta, et selle liikumise põhjustab hoopis veemolekulide pidev, lakkamatu ja korrapäratu liikumine, mida hakati kutsuma soojusliikumiseks.
Soojusliikumine on kõikidele molekulidele (ja aatomite) iseloomulik omadus, kusjuures kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini ja ulatuslikumalt tema koostisosakesed liikuda saavad. Kehas sisalduvad molekulid (ja aatomid) ei liigu ühesuguse kiirusega – kehas on tavaliselt nii väga aeglaselt kui ka üsna kiiresti liikuvaid osakesi, kuid peame tõdema, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kõikide osakeste kiiruste keskväärtus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Segame värve!
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kell ja kellaaeg
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Kirjeldav statistika
Lahused
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. J-täht
Funktsioonid ja nende graafikud
Õpime tähti. N-täht
Õpime tähti. F-täht
Soojusliikumise olemasolu kinnituseks on temast tingitud nähtused nagu soojuspaisumine ja difusioon.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
