Soojusliikumine
1827. aastal avastas inglise botaanik Robert Brown, et vette sattunud õietolmu osakesed hakkavad seal korrapäratult liikuma. Vaatluse tulemusena järeldas ta, et selle liikumise põhjustab hoopis veemolekulide pidev, lakkamatu ja korrapäratu liikumine, mida hakati kutsuma soojusliikumiseks.
Soojusliikumine on kõikidele molekulidele (ja aatomite) iseloomulik omadus, kusjuures kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini ja ulatuslikumalt tema koostisosakesed liikuda saavad. Kehas sisalduvad molekulid (ja aatomid) ei liigu ühesuguse kiirusega – kehas on tavaliselt nii väga aeglaselt kui ka üsna kiiresti liikuvaid osakesi, kuid peame tõdema, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kõikide osakeste kiiruste keskväärtus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpime tähti. N-täht
Õpime tähti. G-täht
Õpime värve!
ÕPIME ÕPPIMA! Minu õppimiskoht
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Tundetarkus lastele. KURBUS
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Liitmine 10 piires
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Õpime tähti. D-täht
Õpime tähti. P-täht
Soojusliikumise olemasolu kinnituseks on temast tingitud nähtused nagu soojuspaisumine ja difusioon.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
