Soojusliikumine
1827. aastal avastas inglise botaanik Robert Brown, et vette sattunud õietolmu osakesed hakkavad seal korrapäratult liikuma. Vaatluse tulemusena järeldas ta, et selle liikumise põhjustab hoopis veemolekulide pidev, lakkamatu ja korrapäratu liikumine, mida hakati kutsuma soojusliikumiseks.
Soojusliikumine on kõikidele molekulidele (ja aatomite) iseloomulik omadus, kusjuures kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini ja ulatuslikumalt tema koostisosakesed liikuda saavad. Kehas sisalduvad molekulid (ja aatomid) ei liigu ühesuguse kiirusega – kehas on tavaliselt nii väga aeglaselt kui ka üsna kiiresti liikuvaid osakesi, kuid peame tõdema, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kõikide osakeste kiiruste keskväärtus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tasandilised kujundid
Õpime tähti. Õ-täht
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1
Hariliku murru kordamine
Lahused
ÕPIME ÕPPIMA! Minu õppimiskoht
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime tähti. H-täht
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Õpime tähti. Š-täht
Algebralised murrud
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Soojusliikumise olemasolu kinnituseks on temast tingitud nähtused nagu soojuspaisumine ja difusioon.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
