Soojusliikumine
1827. aastal avastas inglise botaanik Robert Brown, et vette sattunud õietolmu osakesed hakkavad seal korrapäratult liikuma. Vaatluse tulemusena järeldas ta, et selle liikumise põhjustab hoopis veemolekulide pidev, lakkamatu ja korrapäratu liikumine, mida hakati kutsuma soojusliikumiseks.
Soojusliikumine on kõikidele molekulidele (ja aatomite) iseloomulik omadus, kusjuures kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini ja ulatuslikumalt tema koostisosakesed liikuda saavad. Kehas sisalduvad molekulid (ja aatomid) ei liigu ühesuguse kiirusega – kehas on tavaliselt nii väga aeglaselt kui ka üsna kiiresti liikuvaid osakesi, kuid peame tõdema, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kõikide osakeste kiiruste keskväärtus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Numbrilised seosed
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
8. klassi matemaatika teooriavideod
Õpime tähti. I-täht
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Jäätmed pole kõigest prügi
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Tundetarkus lastele. VIHA
Soojusliikumise olemasolu kinnituseks on temast tingitud nähtused nagu soojuspaisumine ja difusioon.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
