Soojusliikumine
1827. aastal avastas inglise botaanik Robert Brown, et vette sattunud õietolmu osakesed hakkavad seal korrapäratult liikuma. Vaatluse tulemusena järeldas ta, et selle liikumise põhjustab hoopis veemolekulide pidev, lakkamatu ja korrapäratu liikumine, mida hakati kutsuma soojusliikumiseks.
Soojusliikumine on kõikidele molekulidele (ja aatomite) iseloomulik omadus, kusjuures kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini ja ulatuslikumalt tema koostisosakesed liikuda saavad. Kehas sisalduvad molekulid (ja aatomid) ei liigu ühesuguse kiirusega – kehas on tavaliselt nii väga aeglaselt kui ka üsna kiiresti liikuvaid osakesi, kuid peame tõdema, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kõikide osakeste kiiruste keskväärtus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Harjuta eesti keelt A2-B1
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Õpime tähti. M-täht
Õpime värve!
Silbitamine algklassidele
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Aatomid ja molekulid
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Tundetarkus lastele. KURBUS
Jäätmed pole kõigest prügi
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Funktsioonid ja nende graafikud
Õpime tähti. L-täht
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Segame värve!
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Tundetarkus lastele. VIHA
Soojusliikumise olemasolu kinnituseks on temast tingitud nähtused nagu soojuspaisumine ja difusioon.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
