Soojusliikumine
1827. aastal avastas inglise botaanik Robert Brown, et vette sattunud õietolmu osakesed hakkavad seal korrapäratult liikuma. Vaatluse tulemusena järeldas ta, et selle liikumise põhjustab hoopis veemolekulide pidev, lakkamatu ja korrapäratu liikumine, mida hakati kutsuma soojusliikumiseks.
Soojusliikumine on kõikidele molekulidele (ja aatomite) iseloomulik omadus, kusjuures kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini ja ulatuslikumalt tema koostisosakesed liikuda saavad. Kehas sisalduvad molekulid (ja aatomid) ei liigu ühesuguse kiirusega – kehas on tavaliselt nii väga aeglaselt kui ka üsna kiiresti liikuvaid osakesi, kuid peame tõdema, et mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kõikide osakeste kiiruste keskväärtus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kirjalik liitmine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. T-täht
Kirjeldav statistika
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
MEISTERDA! Papist kevadlill
Liitmine 20 piires
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Segame värve!
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpime tähti. B-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Tundetarkus lastele. VIHA
Soojusliikumise olemasolu kinnituseks on temast tingitud nähtused nagu soojuspaisumine ja difusioon.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
