Taimede paljunemine
Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Häälikute pikkused
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Tutvus keemiaga
Kirjalik lahutamine
Õpime tähti. F-täht
Õpime tähti. Ü-täht
Väike protsendiamps
Õpime tähti. Ä-täht.
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahused
Ioonid
Tundetarkus lastele. VIHA
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega.
Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes.
Õistaimede kaheliviljastumine (ingl.k)
https://www.youtube.com/watch?v=X7zW5W6XGeg
Taimede vegetatiivne paljunemine:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
