Taimede paljunemine
Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. J-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Hariliku murru kordamine
Protsendid põhikooli matemaatikas
Liitmine 10 piires
Lahutamine 20 piires
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Algebralised murrud
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Õpime tähti. U-täht
Õpime tähti. R-täht
Õpime tähti. N-täht
Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega.
Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes.
Õistaimede kaheliviljastumine (ingl.k)
https://www.youtube.com/watch?v=X7zW5W6XGeg
Taimede vegetatiivne paljunemine:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
