Valgus ja värvid
Isaac Newton lasi valgel valgusel langeda klaasprismale ning avastas, et peale prisma läbimist muutub valgus värviliseks. Kui aga prismale suunata värvilise valguse vihk, siis muutub see peale prisma läbimist uuesti valgeks. Katsest tegi Newton järelduse, et valge valgus on liitvalgus see tähendab, et ta koosneb värvilistest valgustest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Kell ja kellaaeg
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Protsendi rakendused igapäevaelus
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. L-täht
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Valguse lõhustumisel spektriks on värvid alati kindlas järjekorras: (alates ülemisest) punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine (indigo) ja violetne.
Värvide järjekorda spektris aitab meeles pidada naljakas lause – Peetri Onu Käib Reedeti Harilikult Saunas Vihtlemas (võrdle värvide järjekorra esitähti ja lauses sisalduvate sõnade algustähti!).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!