Valgus ja värvid
Isaac Newton lasi valgel valgusel langeda klaasprismale ning avastas, et peale prisma läbimist muutub valgus värviliseks. Kui aga prismale suunata värvilise valguse vihk, siis muutub see peale prisma läbimist uuesti valgeks. Katsest tegi Newton järelduse, et valge valgus on liitvalgus see tähendab, et ta koosneb värvilistest valgustest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Protsendid põhikooli matemaatikas
Väike protsendiamps
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpime tähti. V-täht
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruumilised kujundid
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
xy-koordinaatsüsteem
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Tundetarkus lastele. VIHA
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. M-täht
Valguse lõhustumisel spektriks on värvid alati kindlas järjekorras: (alates ülemisest) punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine (indigo) ja violetne.
Värvide järjekorda spektris aitab meeles pidada naljakas lause – Peetri Onu Käib Reedeti Harilikult Saunas Vihtlemas (võrdle värvide järjekorra esitähti ja lauses sisalduvate sõnade algustähti!).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

