Vesi ja veekogudega seotud probleemid

Egiptuses elab ~80 milj inimest. Enamus on koondunud Niiluse jõe orgu, mis on suurim oaas maailmas.

Vee olemasolu sõltub sesoonsetest sademetest ning Assuani paisust ja Nasseri järvest. Iraagi ~30 milj inimesest enamus on koondunud Mesopotaamia oaasi

– Eufrati ja Tigrise jõeorgu

neid jõgesid kasutavad 3 riiki, kui jõgede ülemjooksul vesi paisude taha kinni pannakse, jääb alamjooksul asuv riik janusse. Majapidamis-, niisutus- ja tööstusvett vajavad Süüria ja Türgi, kes on rajanud tamme ja veehoidlaid, mis ohustavad Iraagi veejulgeolekut – väheneb Eufrati ja Tigrise vooluhulk.

Kuna maailmamere rannikualadel on erinevatel riikidel erineva laiusega merealad: 3 -200 meremiilini, siis tekivad tihti kokkupõrked kalapüügialade kasutamisel. Nt tursasõda UK ja Islandi vahel (The cod Wars), tuunikala kriis Ecuadori ja Peruu-Tšiili suhtes; kalmaarisõda Brasiilia ja Prantsusmaa vahel (Eesti ja Läti kilusõda Kihnu lähedal). Mõned riigid rakendavad majandustsoonis püügikvoote, nt USA, Kanada ja Norra.

Kaspia mere tuuraliste röövpüük võib põhjustada musta kalamarja suure nõudluse tõttu nende kalaliikide väljasuremist. Neid on välja püütud kuni 90% populatsioonist ning esialgse arvukuse taseme taastumiseks kulub oletatavalt 200 aastat.

Viis Kaspia mereäärset riiki pole suutnud kokku leppida keskkonnaprobleemide lahendamist, kuigi nafta ja gaasi tootmine ning Volga jõgi reostavad veekogu, sest neil on lahendamata veekogu jaotamise, riigipiiride küsimus.

Kaspia meri

Puhta joogivee pärast algavad tulevikus sõjad Araabia poolsaarel ja kõrbealadel.