Hooke’i seadus. Jäikustegur
Hooke’i seaduse kohaselt on kehas (tõmbe- või survedeformatsioonil) tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga so keha joonmõõtmete muutusega:
kus F – kehas survel/tõmbel tekkiv elastsusjõud; k – keha jäikustegur (jäikus) ning Δl – keha joonmõõtmete muutus ehk deformatsioon. NB! Valemis olev „-“ näitab, et elastsusjõu suund on vastupidine deformatsiooni suunaga – kui joonmõõdud vähenevad, püüab elastsusjõud neid suurendada ja vastupidi.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. K-täht
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. I-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. L-täht
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
MEISTERDA! Papist kevadlill
Hooke’i seadus kehtib vaid olukorras, kus deformatsioon on absoluutselt elastne ning keha kuju taastub peale deformeeriva jõu mõju lõppemist täielikult – see tähendab väga väikeste deformatsioonide korral.
Keha jäikustegur ehk jäikus iseloomustab jõudu, mis on vajalik rakendada kehale, et muuta tema pikkust ühe pikkusühiku võrra. Tavaliselt kasutatakse jäikuse ühikuna 1 N/m (njuutonit meetri kohta). Kui soovime keha, mille jäikustegur on võrdne 1 N/m venitada või kokku suruda 1m võrra, peame sellele rakendama jõudu 1N.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
