18.sajandil sai maailmas liidripositsiooni Inglismaa, sest hakkas üle minema tööstusühiskonnale. Kuidas sai see võimalikuks?

Inglismaa oli saareriik ja kujundas ühtse tollipiiranguteta majandusruumi.

Briti impeerium eri aegadel:

Briti impeerium 1914 a. ja peamised kaubateed:

Põllumajanduses võeti kasutusele mitmeväljasüsteem, kasutati palju hobutööjõudu, tehti uuendusi põllumajandusmasinate ja agrotehnikas. Suudeti toota palju toitu ja vabanes töökäsi, kes asusid tööle linnades. Inglismaal oli palju koloniaalmaid ja sealt imporditi odavat puuvilla, välja veeti puuvillatooteid.

Tööstuslikku pööret toetas masinaehituse ja söetööstuse areng, keskenduti masinate ja tehnoloogiate täiustamisele (aurumasin, vesiveski, koks). Ühiskond kihitus tööandjateks ja –võtjateks, arenes moodne laenuturg, 1694.a. asutati maailma teine keskpank Bank of England (vanim on Rootsi keskpank).

Bank of England

Industrialiseerimisel oli häid külgi, paranes eluolu, kuid tekkis saastatud keskkond. Kaevandused ja tööstusettevõtted saastasid vett, õhku ja loodusmaastikku.

Kivisöe põletamisel tehastest väljuv toss

Sellega kaasnev õhureostus linnas:

Talupojad kohanesid halvasti tihedalt paiknevate eluasemete ja liiga pika tööpäevaga. Tööle võeti 1800.a. lapsi alates 9.eluaastast ja töötama pidi 10-12 tundi päevas ja 60-72 tundi nädalas. See põhjustas nn masinapurustajate ehk ludiidide liikumise. Alles 1833.a. võeti vastu seadus, mis piiras 9-13-aastaste tööpäeva 9 tunniga ja 14-18-aastaste oma 12 tunniga. 1877.a. moodustasid lapsed kaks kolmandikku veejõul töötavate puuvillavabrikute tööjõust. 19.sajandi lõpus keelustati Inglismaal lapstööjõu kasutamine.