Keskajal võeti kasutusele Vana-Kreeka muusikas kasutatud helilaadid, kuid keskajal helilaadide arv kasvas kaheksani. Nendest neli olid põhihelilaadid ja neli kõrvalhelilaadid.

Keskaja põhihelilaadideks olid:
1) dooria – ehitati üles RE astmelt e. D-st
2) früügia – ehitati üles MI astmelt e. E-st
3) lüüdia – ehitati üles FA astmelt e. F-st
4) miksolüüdia – ehitati üles SOL astmelt e. G-st

Igal helilaadil on kaks tugiheli:

1 – finalis e. toonika
2 – tenor e. dominant

6. saj. rahvuslikus muusikas kujunesid välja tänapäeval kasutusel olevad mažoor ja minoor helilaad.