KESKAEG. Ilmalik muusika keskajal
Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut.Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. M-täht
Lahused
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpime tähti. F-täht
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Funktsioonid ja nende graafikud
Suurim vagandilaulude kogu on “Carmina Burana” (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist.
Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades.
Filmist 300 – Carmina Burana (O Fortuna)
Carl Orff – O Fortuna ~ Carmina Burana:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
