KESKAEG.Liturgia, kristlik kirikulaul
Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord.
Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Lahutamine 20 piires
Õpime tähti. A-täht
Õpime tähti. H-täht
Растворы
Знакомство с химией
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. F-täht
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Õpime tähti. R-täht
Funktsioonide graafikud
Õpime tähti. V-täht
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:
- officium e. tunnipalvus – lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites
- missa – igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast:
- eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
- peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud
Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks.
http://www.youtube.com/watch?v=DJODxvgkfE0
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!