Valguse peegeldumist peegelpindadel kirjeldatakse valguse peegeldumise seaduse abil. Printsiip, et langemis ja peegeldumisnurk on alati võrdsed, kehtib igasuguse kujuga pindade puhul.

Tasapeeglile langev valgusvihk peegeldumisel oma kuju ei muuda. See tähendab, et paralleelne val­gus­vihk jääb paralleelseks, koonduv koonduvaks ja hajuv hajuvaks ka peale tasapeeglilt pee­gel­dumist.

Kui valgus langeb peeglile peegelpinnaga risti, pöörduvad ta peale peegeldumist tuldud teed pidi tagasi ning seetõttu kattuvad langev- ja peegeldunud kiir teineteisega täielikult.

Peegelpinna keskpunkti O peegli kume­ruse keskpunktiga C ühendavat sirget ni­me­tatakse peegli peateljeks.

Nõguspeeglile langev paralleelne vihk muutub peale peegeldumist koon­du­vaks. Punkti, kus nõguspeeglilt peegel­dunud kiired lõikuvad, nimetatakse selle peegli fookuseks.

Kumerpeeglile langev paralleelne vihk muutub peale peegeldumist hajuvaks. Punkti, kus lõikuvad kumerpeeglilt pee­ge­ldunud kiirte pikendused, nime­ta­takse selle peegli ebafookuseks.

Kiired, mis langevad kumer- või nõguspeeglile peegli fookuse sihis, langevad peeglile peegelpinnaga risti ning seetõttu kattuvad langev- ja peegeldunud kiir teineteisega täielikult.