Kiirus ühtlasel liikumisel:

kus v – kiirus (m/s), s – läbitud teepikkus (m), Δt – ajavahemik (s)

Keskmine kiirus mitteühtlasel liikumisel:

kus Vkeskm – keskmine kiirus (m/s), Skogu – kogu läbitud teepikkus (m), ΔTkogu – kogu teeloldud aeg (s)

Liikumise suhtelisus (kiiruste liitmine):

– keha kiirus liikuvas taustsüsteemis, – taustsüsteemi kiirus paigalseisva taustkeha suhtes; – keha kiirus paigalseisva taustkeha suhtes

Liikumise suhtelisus (keha kiirus teise keha suhtes):

– II keha kiirus I keha suhtes, – II keha kiirus paigalseisva taustkeha suhtes; – I keha kiirus paigalseisva taustkeha suhtes. NB! I keha kiirus II suhtes on arvuliselt sama suur, kuid suunalt vastupidine

Kiirendus ühtlaselt muutuval liikumisel:

kus a – kiirendus (m/s²), Δv=v2-v1 – keha kiiruse muutus (v2 – lõppkiirus, v1 – algkiirus, kõik m/s), Δt – ajavahemik (s)

Hetkkiiruse arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel:

kus v – (hetk)kiirus (m/s), v0 – algkiirus (m/s), a – kiirendus (m/s²), t – ajahetk (s)

Teepikkuse arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel:

kus v – lõppkiirus (m/s), v0 – algkiirus (m/s), a – kiirendus (m/s²), Δt – ajavahemik (s)

Koordinaadi arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel (liikumisvõrrand):

kus = (x; y; z) – lõpp-punkti koordinaatvektor (m), = (X0; Y0, Z0) – alguspunkti koordinaatvektor (m); = (V0x; V0y, V0z) – algkiirus (m/s), = (Ax; Ay, Az) – kiirendus (m/s²); t – ajahetk (s)

Pöördenurk:

kus φ – pöördenurk (rad), l – kaarepikkus (m), r – ringjoone raadius (m)

Nurkkiirus:

kus ω – nurkkiirus (rad/s, mõnikord ka s^-1), φ – pöördenurk (rad), Δt – ajavahemik (s); f – pöörlemissagedus (s^-1 ka Hz); T – pöörlemisperiood (s)

Joonkiirus:

v – keha joonkiirus (m/s), ω – keha nurkkiirus (rad/s), r – trajektoori raadius (m)

Kesktõmbekiirendus:

kus ak – kesktõmbekiirendus (m/s²), v – keha joonkiirus (m/s), ω – keha nurkkiirus (rad/s), r – trajektoori raadius (m)

Pöörlemisperiood. Pöörlemissagedus:

kus f – pöörlemissagedus (Hz = s^-1), T – pöörlemisperiood (s)