Miks kliima muutub? Seda mõjutavad maavälised tegurid, nagu päikesekiirguse hulk ja orbiidi kuju muutmine aja jooksul, ka suured asteroidid, meteoriidid. Maasisesed tegurid on laamtektoonika ehk laamade liikumine, maavärinad, vulkaanipursked. Tugevad vulkaanipursked (tuhapilved) muudavad atmosfääri vähem läbipaistvaks ning kliima jaheneb. Põhjalik ülevaade: Kliimamuutus.

Kuidas inimene mõjutab kliimat? Inimene toodab süsihappegaasi oma tehnoloogia arendamise käigus üha rohkem, samuti metaani. Koos veeauruga tekib soojuskiirgust tagasipeegeldav kiht atmosfääris. Niiviisi soojeneb maakera nagu kasvuhoone, sest üha rohkem kiirgust jääb gaasiteki alla kinni. Viimase 150 aastaga on maakera keskmine temperatuur tõusnud 0,8 kraadi võrra ning seda seostatakse inimtegevuse, tööstuse jne arenguga. Loe täpsemalt kasvuhoonegaaside kohta: Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid.

Taimkate seob süsihappegaasi, kui vihmametsi liialt raiutakse, väheneb süsihappegaasi sidumine taimede poolt, see põhjustab samuti kasvuhooneefekti suurenemist. Metaanisaastet tekib karjakasvatusest, riisipõldudelt ja prügimägedest. Kliima soojenemisel võivad sulada polaaralade jääkilbid ning tõusta maailmamere tase.  Võivad tekkida üha suuremad kõrbed, levida haigused (Kuidas kliima, vaesus ja usk mõjutavad nakkushaiguste levikut), kahjurputukad. Paljud rannikualad jääksid koos asustusega vee alla, väheneks põllumaa pindala.

Kliimakõikumised on olemas olnud kogu maakera ajaloo jooksul. Kliimamuutuste teooria kohaselt toimuvad Maa liikumisel ümber Päikse perioodilised muutused orbiidi kujus, kord lühemaks, kord pikemaks, selle perioodi pikkus on 100 000 aastat. Maa telje kaldenurk muutub 40 000 aasta tagant, telje suund aga 24 000 aasta tagant (Milankovichi teooria). Mineviku kliimamuutustest saab infot polaaralade jääkilpe puurides, veekogude põhjasetteid ja puude aastarõngaid uurides.

Krakatau purse madaldas aasta keskmist temperatuuri 0,5 kraadi (1883.a.), kuna tuhaosakesed püsisid atmosfääris ringeldes pikka ega ning takistasid päikesekiirguse pääsemist maapinnani.