LIIKUMISGRAAFIK ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL
Liikumisvõrrandist saadavat graafikut, kus aeg on vabamuutujaks ning keha asukoht (asukoha koordinaat) seotud muutujaks nimetatakse liikumisgraafikuks.
Ühtlaselt sirgjooneliselt liikuva keha liikumisvõrrand on:
Ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel on liikumisvõrrandiks lineaarvõrrand – vabamuutuja (t) on võrrandis astmes +1 – järelikult on ühtlase sirgjoonelise liikumise graafikuks sirgjoon.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. L-täht
Kirjalik lahutamine
Haridustreff 2023 loengud
Õpime tähti. M-täht
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. Õ-täht
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpime tähti. V-täht
Protsendid põhikooli matemaatikas
Funktsioonid ja nende graafikud
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. G-täht
Õpime tähti. A-täht
Lahutamine 20 piires
Algebralised murrud
Graafiku ordinaattelje (x-telje) lõikepunkt tähistab tavaliselt (eeldusel, et koordinaattelgede lõikepunktis on nii aeg kui ruumikoordinaat võrdsed nulliga) keha algasukohta.
Kui liikumisgraafik on horisontaalne sirge (joon A), siis keha seisab paigal.
Kui liikumisgraafik on tõusev sirge (joon B), siis liigub keha valitud telje suunaliselt. Tavaliselt valitakse telje suunaks vaatleja vaatesuund, joonisel kujutatakse positiivse suunana tavaliselt suunda vasakult paremale.
Kui liikumisgraafik on langev sirge (joon C), siis liigub keha valitud teljele vastassuunaliselt. Seega liigub taolise graafikuga kujutatud keha vaatesuunale vastassuunas, joonisel kujutatakse „negatiivses suunas“ liikuvat keha liikumas paremalt vasakule.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
