LIIKUMISVÕRRAND ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL
Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas:
kus (tasandil) – keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t,
– keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja
– keha poolt ajavahemikul Δt sooritatud nihe, mis ühtlase liikumise korral avaldub omakorda keha kiiruse kaudu
.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. K-täht
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. I-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. L-täht
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
MEISTERDA! Papist kevadlill
Kui lugeda vaatluse alghetkeks t1=0 ja lõpphetkeks suvaline ajahetk t2=t, siis , saamegi liikumisvõrrandiks:
Sirgjoonelisel liikumisel piisab keha asukoha täielikuks kirjeldamiseks ühes koordinaadist (liikumine toimub ühemõõtmelises ruumis), seega piisab liikumisvõrrandi kirjeldamiseks ühest koordinaatvõrrandist:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!