Litosfääri laamtektoonika
Ookeanide põhjas paikevad maailma võimsamad mäestikud nn keskmäestik kogupikkusega 75 000 km ja keskmise kõrgusega 4,5 km. Ookeaniliste laamade lahknemine toimub nt Atlandi ookeani põhjas, mille tõttu ookean laieneb, tekib juurde uut maakoort. Lahknevate laamade vastaskülgedel laama serv sukeldub teise laama alla, maakoor hävib. Maa tuuma ja vahevöö kontaktalal asuvad väga kuumad tõusvate magmavoolude alad nn kuumad täpid. Nendel aladel on eriti aktiivne vulkaanide tegevus ehk vulkanism, nt Vaikse ookeani tulerõngas.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
xy-koordinaatsüsteem
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Lahused
Õpime tähti. K-täht
Häälikute pikkused
Silbitamine algklassidele
Funktsioonide graafikud
Oksüdatsiooniaste
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Kirjalik lahutamine
Aktiivsed ookeaniääred asuvad Jaapani meres ja California lahe ümbruses, seal toimuvad maavärinad ja vulkaanipursked, nt San Andrease murrang:
Laamade servad liiguvad teineteise suhtes tekitades hõõrdumisi.
Mandrite triiv võib tulevikus viia selleni, et tekib hiidmanner, kus kõik laamad on kogunenud kokku üheks kontinendiks.
Mandriliste laamade lõhkumine toimub nt Islandil vulkanismi tõttu.
Kontinentaalne rift nt Aafrikas, kus asub suur riftiorg, laamad eemalduvad teineteisest ja manner hakkab jagunema osadeks
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!