Looduse struktuuritasemeteks loetakse kokkuleppeliselt kolme taset: mikro-, makro- ja mega­maailma.

Makromaailmas kehtivaid füüsikaseadusi saame uurida nägemismeelt kasutades vahetute katsete abil. Erinevate vaatlejate jaoks on makromaailma piirid erinevad, kuid kokkuleppeliselt  loetakse makromaailma objektideks neid, mille mõõtmed jäävad 10^-6 … 10⁶m vahele. Enamik meid ümbritsevatest kehadest (kivid, puud, majad, mäed, ookean jne) kuuluvad oma mõõtmete poolest makromaailma. Makromaailmas on valdavaks (tähtsaimaks) vastastikmõju liigiks elektromagnetiline vastastikmõju.

Mikromaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju väiksemad objektid. Mikromaailma objektide mõõtmed jäävad 10^-21 … 10^-6m vahele. Tüüpilisteks mikromaailma objektideks on aatomid, aatomituumad, prootonid, neutronid, elektronid ja teised elementaarosakesed. Mikromaailmas on valdavateks vastastikmõju liikideks tugev- (objektide vaheline kaugus ca 10^-15 m) ja nõrk (objektide vaheline kaugus <10^-18m) vastastikmõju.

Megamaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid. Makromaailma ob­jektide mõõtmed jäävad 10⁶ … 10²⁵m vahele. Tüüpilisteks makromaailma objektideks on planeedid, Päikesesüsteem, tähed, galaktikad jne. Megamaailmas on valdavaks vastastikmõju liigiks gravitatsiooniline vastastikmõju.

Mikro- ja megamaailma objekte ühendab asjaolu, et nende objektidele pole (enamasti) raken­da­tavad makromaailmas tuntud füüsikaseadused.