Aasta 1918, Eesti Vabariigi sünd, loob ka muusikaelule soodsama pinnase. 1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus, mis viib peagi nii kaugele, et sümfooniaorkestri, ooperiteatri kui ka kammer- ning koorimuusika tase hakkab vastama Euroopa standarditele. Siit alates saab rääkida ka heliloojate koolkondadest: Tartus Heino Elleri omast, enam orienteeritust sümfoonilisele muusikale ja selle seosele rahvuslikkusega, ning Tallinna koolkonnast, mille eesotsas professor Artur Kapp, enam klassikalisele mõttemaailmale baseeruvast, koolkonnas on valitsevateks kooriheliloojad. Tänases eesti muusikapildis on valitsemas kõrvuti Heino Elleri õpilastega (Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera) juba mõlema koolkonna rajaja õpilaste õpilased.

Allikas