Arvutikaartidel on kaks põhivormi: raster- ja vektorkaart.
Rasterkaartidel antakse kohateavet edasi pinda iseloomustavate korrapäraste ruudukujuliste pildielementide ehk pikselitega. Iga pikseli koht ja värv on täpselt määratud. Rasterkujul esitatakse kaart siis kui see on vaataja jaoks ideaalses mõõtkavas. Rasterkaardi eeliseks on väiksem andmemaht ja neid saab lihtsamate programmide abil vaadata. Neid kaarte saab kasutada ka vektorkaartide taustana.
Rasterkaart
Vektorkaartidel on objektid, majad, teed, jõed, tähistatud punktidest ja joontest koosnevate kujundite abil. Arvutiprogrammi abil saab objekti suurust, värvust , joonte jämedust muuta ning lisada aadresse, muud infot. Kuna infot saab hõlpsasti täiendada, siis kasutatakse arvutikaartide tegemiseks enamasti vektorvormi. Arvutikaardi koosnevad mitmetest kihtidest, kaardikihid (Kaardikihid) moodustatakse sama tüüpi objektidest. Arvutikaardi erinevaid kihte saab vaadata koos või eraldi ning sinna on võimalik uut infot lisada.
Vektorkaart
