Arvutikaardi kaks peamist vormi
Arvutikaartidel on kaks põhivormi: raster- ja vektorkaart.
Rasterkaartidel antakse kohateavet edasi pinda iseloomustavate korrapäraste ruudukujuliste pildielementide ehk pikselitega. Iga pikseli koht ja värv on täpselt määratud. Rasterkujul esitatakse kaart siis kui see on vaataja jaoks ideaalses mõõtkavas. Rasterkaardi eeliseks on väiksem andmemaht ja neid saab lihtsamate programmide abil vaadata. Neid kaarte saab kasutada ka vektorkaartide taustana.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
I ja J-i õigekiri
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Õpime tähti. V-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Ratsionaalavaldised
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Numbrilised seosed
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kirjalik liitmine
Kirjeldav statistika
Растворы
Õpime tähti. Ö-täht
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Rasterkaart
Vektorkaartidel on objektid, majad, teed, jõed, tähistatud punktidest ja joontest koosnevate kujundite abil. Arvutiprogrammi abil saab objekti suurust, värvust , joonte jämedust muuta ning lisada aadresse, muud infot. Kuna infot saab hõlpsasti täiendada, siis kasutatakse arvutikaartide tegemiseks enamasti vektorvormi. Arvutikaardi koosnevad mitmetest kihtidest, kaardikihid (Kaardikihid) moodustatakse sama tüüpi objektidest. Arvutikaardi erinevaid kihte saab vaadata koos või eraldi ning sinna on võimalik uut infot lisada.
Vektorkaart
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
