Oma asukohta saab määrata kõige kergemini aadressi järgi, kuna Eesti territoorium on jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks ning küladeks. Suuremast üksusest alustades jõuame väikseimani. Kaardi või skeemi võib jaotada malelauataoliselt ruutudeks, nii saame indeksite nimekirja ning leiame ruudu, kust võib mõnda asutust või vaatamisväärsust leida.
Koordinaatide abil koha leidmise põhimõtet tutvustav joonis:
(Joonise autor: Ene Ilves)
Geograafilised koordinaadid koosnevad geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest.
Loe lisaks:
Geograafilist laiust arvestatakse ekvaatorist alates ja lõpetatakse poolustega. Neid mõttelisi ringjooni ümber maakera nimetatakse ka paralleelideks. Ekvaatorit tähistatakse 0 kraadiga ja pooluseid 90 kraadiga.
Koordinaatide võrk:
Gloobusele on kantud pooluseid ühendavad jooned, mis on paralleelidega risti, neid nimetatakse meridiaanideks ehk keskpäevajoonteks. Nende abil määratakse geograafilist pikkust. Meridiaanid kulgevad 0 kuni 180 kraadini ida suunas ja 0-180 kraadini lääne suunas, moodustades kokku täisringi, 360 kraadi.
Null-meridiaan läbib kokkuleppeliselt Londonis Greenwichi tähetorni ja see jagab maakera ida- ja läänepoolkeraks.
0-meridiaan
Ekvaator jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Niiviisi saame meridiaanide ja paralleelide abil gloobuse pinnale võrgustiku, mida nimetatakse kaardivõrguks.
Tänapäeval määratakse asukohta GPS-vastuvõtjatega, mis on ka telefoni sisse ehitatud.
GPS välimus
Satelliitidelt saabuvaid signaale kasutavad asukoha määramiseks autod, laevad, lennukid jne.
