BAKTERID

8. klass > Bioloogia > Õppeaasta

Biomassilt on baktereid rohkem kui taimi ja loomi kokku

Bakterid on kõige pisemad üherakulised eeltuumsed elurid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterite suurus ei küüni üle 5 mikromeetri ning varustamata silmaga neid ei näe. Neid võib esineda sisuliselt kõikjal — nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates, radioaktiivsetes jäätmetes, sügaval maakoores, loomade seedekulglates, taimedes, mehitatud kosmosesõidukites, surnud organismide jäänustes jne.

 

Ühest grammist mullast on mõõdetud 40 miljonit bakterirakku ja ühes milliliitris vees keskmiselt miljon ning pisikeses piimatilgas mitusada tuhat bakterit. Kui saaksime korraga kõik bakterid kaalule panna, kaaluksid (biomass) need üles kõik taimed ja loomad. Ka inimeses on bakterirakke umbes kümme korda rohkem kui enda keharakke, kuigi keharakud on tunduvalt suuremad.

 

Bakterite olulisus

Baktereid täidavad ülitähtsat rolli looduse aineringes surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist. Näiteks loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, kusjuures loom ise tarvitab bakterite elutegevuses tekkivaid vitamiine. Taimede juurtel elavad mügarbakterid aitavad taimedel toituda.

Erinevaid baktereid (mikroskoobi vaateväljas).

Bakterid on ülimalt vastupidavad elurid. Nad võivad elutseda kõikjal alates jäistest arktilistest tingimustest kuni kuumaveeallikateni. Bakteritele meeldib kinnituda ja moodustada biokile (õhuke bakteritest koosnev kiht). Igapäevaseks näiteks on hambakatt. Paljud baktereist moodustavad spoore. Need on imeväikesed kapslikesed, milles bakter võib aastaid oma eluvõime säilitada, taludes täielikku läbikuivamist, suurt kuumust kui ka keemilisi puhastusvahendeid. Huvitav on seejuures fakt, et vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore.

 

Bakterite toitumine

Bakterid koosnevad 75…85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, rasvadest ja hapetest nagu kõik päristuumsed elurid (eukarüoodid). Energiaks kasutavad bakterid valgus- ja keemilist energiat. Bakterid omastavad vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga ja eritavad ainevahetuse jääkprodukte. Toitumistüübi ning kristallvioletse värviga töötlemisel värvumise järgi jaotatakse bakterid erinevatesse hõimkondadesse.

Bakterioloog uurib bakterikultuuri Petri tassisis.

Bakterioloog uurib bakterikultuuri Petri tassis.

Energiaallikaks võib olla päike- ehk valgusenergia või keemiline energia, näiteks saadakse elektron veest. Toiduks võib olla kas orgaaniline aine  või süsihappegaas.

 

Bakterite paljunemine

Bakterid paljunevad peamiselt pooldudes. Sobiva temperatuuri (milleks on enamasti umbes 37°C) juures toimub pooldumine iga 20 minuti järel. Nii võiks ühest bakterist ööpäeva jooksul tekkida ligi 140 triljonit bakterit. Seda pidurdab üksnes toiduvarude nappus ja mürgiste jääkainete kogunemine. Mõnede rühmade esindajatel on täheldatud sugulist paljunemist või pungumist.