Evolutsioon (ehk pikaldane muutumine ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon) on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda elurite populatsioonides. Evolutsiooni põhjuseks on pärilikud mutatsioonid ning looduslik valik.

Looduslik valik tähendab seda, et keskkonnatingimused määravad ära, kui hästi elurite tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja paljunemisele. Need organismid, kellel vastavad tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. Seni kuni keskkonnatingimused jäävad samaks või piisavalt lähedaseks, muutuvad need tunnused populatsioonides tavalisemateks. Liigi ökoloogilise niši kadumine või üleasustus arvukuse kasvu tagajärjel võib ellujäämiseks vajalikke tunnuseid tunduvalt muuta. Juhtudel, kus ellujäämist määrab keskkond, leiab aset looduslik valik.

Lihtsamalt, need elurid, kes keskkonda ei sobi, ei saa ka järglasi anda, kuna hukkuvad. Vaata järgnevat illustratsiooni.

Rohelised mardikad ei saa paljuneda, kuna nad süüakse ära.

Nii toimub evolutsioon: varasem roheline värvus asendub punakaga.

Looduslik valik võib viia ka uue liigi tekkeni.

Kui ühe ja sama liigi esindajate hulgas on heledaid ja tumedaid vorme, nagu näidispildil toodu liblika puhul, torkavad tumedal tüvel vaenlasele silma valged vormid ning heledal tüvel tumedad. Pika aja jooksul kujunebki välja kaks liiki: heledad tegutsevad valgetel tüvedel ning tumedad pruunidel.