HÄÄL JA HÄÄLELIIGID

4. klass > Muusikaõpetus > Õppeaasta

Hääl:

Aktiivne suhtlemine inimeste vahel toimub kõneldes, selleks kasutame häält. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja tämber on iga inimese puhul kordumatud. Hääle abil on võimalik edastada informatsiooni, aga ka väljendada emotsioone ja meeleolusid. Vokaalmuusika on vanim muusikaliik. Erinevates muusikastiilides on ka hääl tekitamise viis erinev.

Hääleorganid

Ülesannete järgi võiks koondada hääleorganeid kolme alagruppi:hingemiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru ), hääletekitaja (kõri – , häälepaelad), resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad)

Kuidas tekib hääl?

Sissehingatud õhk surutakse  vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega  millest kõige suurema kilpkõhre taga asetsevadki häälepaelad. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma e vibreerima.

Hääle kõrgus

Sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl.

Hääle tämber

On seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega  ning inimese üldise seisundiga.

Hääle tugevus

Sõltub häälepaelte pinguolekust. Tulevased professionaalsed lauljad pööravad õppides tähelepanu just ülal nimetatud kolmele omadusele: avardavad hääle ulatust nii üles kui ka allapoole, arendavad hääle tugevust ja kandvust  ning kujundavad tämbri isikupära.

Häälemurre

Poistel hakkab häälemurre keskmiselt 12-13 aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja paari aasta jooksul. Häälemuure on tingitud  häälepaelte suurenemisest  ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel. Häälemurde ajal ei tohiks mingil juhul vältida rääkimist, võib ka laulda. Mida rohkem häält aktiivselt kasutada, seda kiiremini häälemurre möödub. Ka tütarlastel toimub häälemurre, st häälepaelad kasvavad ning lapsehääle asemele tuleb lopsakam naisehääl. Neil pole aga muutus nii tajutav, sest häälepaelad pikenevad vähem kui poistel.

Hääleliigid

Mees- ja naishääled jaotatakse hääleliikideks hääle kõrguse ja ulatuse järgi. Sopran – kõrge naishääl. Lüüriline sopran – kerge ja särava tämbriga; koloratuursopran – kõrgem kui sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid; dramaatiline sopran – eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilise rolle, subrett – kergem lüüriline ja koloratuursopran

Sopran

Kõrge naishääl

Wolfgang Amadeus Mozart “Halleluuja” teosest “Exultate jubilate”

youtube_video

 

Metsosopran

Keskmise kõrgusega naishääl. Ulatus jääb soprani ja aldi vahele, tämber on sumedam (томный) kui sopranil, kõige enam levinud naishääl

Annely Peebo / Jõuluöö

youtube_video

 

Tenor

Kõrge meeshääl. Lüüriline tenor – loomulik tenor; kangelastenor – laulab ooperites dramaatilise ja kangelaslikke osi; tenore di buffa – operetitenor, laulab koomilistes ooperites ja operettides; kontratenor – eriti harva esinev kõrge meeshääl, lauldes kasutab peamiselt nn peatooni e falsetti

Andrea Bocelli – Mattinata

youtube_video

 

Bariton

Keskmise kõrgusega meeshääl. Ulatus jääb tenori ja bassi vahele, tämber tumedam kui tenoril, kõige enam levinud meeshääl

Don Giovanni – Bryn Terfel, Sylvia Schwartz

youtube_video

 

Bass

Madal meeshääl. Basso buffo – kerge, liikuv bass, sageli esitab ooperis koomilisi osi; basso profundo- võimas, väga madal bass

Jaakko Ryhänen – Boris Death Scene ( Mussorgsky – Boris Godunov )

youtube_video