Kui kaks keha puutuvad teineteisega kokku, siis esineb nende vahel vastastikmõju, mida nimetatakse hõõrdumiseks ning mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Selle vastastikmõju tugevust iseloomustatakse hõõrdejõu abil.

Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Hõõrdejõud tekib, sest kehade pinnakonarused haakuvad teineteisega.

Hõõrdejõudusid on kahte liiki: seisuhõõrdejõud ja liugehõõrdejõud.

Seisuhõõrdejõud on jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Keha hakkab liikuma vaid siis, kui temale mõjuv veojõud on suurem kui seisuhõõrdejõud. Kui üks keha libiseb mööda teise pinda, nimetatakse nende vahel mõjuvat jõudu liugehõõrdejõuks.
Liugehõõrdejõud sõltub kolmest tegurist: kehadevahelisest survest ehk rõhumisjõust, kehade pinnatöötlusest ja kokku puutuvatest materjalidest.

Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda tugevam on nende vahel mõjuv hõõrdejõud. Seega kui soovime vähendada hõõrdumist, peame vähendama kehade vahelist survet.

Mida suuremad on kokku puutuvate kehade pinnakonarused, seda tugevam on kehade vahel mõjuv hõõrdejõud. Seega kui soovime hõõrdumist suurendada, peame kokku puutuvate pindade krobelisust suurendama, kui aga vähendada, siis vähendama (näiteks asetama pindade vahele õli või mõnda muud määret).

Hõõrdejõud sõltub kokku puutuvate kehade materjalist – seega tuleb vajaliku hõõrdejõu saamiseks valida sobivalt kokku puutuvate pindade materjalid.

Samuti on hõõrdejõudu võimalik oluliselt vähendada kui asendada libisemine veeremisega.

Hõõrdejõud