Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord.

Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit.

Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:

1. officium e. tunnipalvus – lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites
2. missa – igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast:

• eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
• peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud

Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks.